Bosch (0.601.9K0.020) - Инструкция по эксплуатации - Страница 176

176

 | Eesti

tööriist ei ole tööriistahoidikusse tugevasti kinnitatud,
võib ta kruvikeeramise ajal lahti tulla.

Lükake vahetatav tööriist 

(12)

 tööriistahoidiku 

(1)

nelikandile.
Kinnitage vahetatav tööriist 

(12)

 lukustustihvti või

hoiderõngaga.

Kasutamine

Tööviis

Vahetatava tööriistaga tööriistahoidikut 

(1)

 käitatakse

reduktori ja löögimehhanismi kaudu elektrimootoriga.
Töökäik jaguneb kaheks faasiks: 

kruvikeeramine

 ja 

pingutamine

 (töötava

löögimehhanismiga).
Löögimehhanism rakendub niipea, kui kruvi on kinni
keeratud ja seetõttu koormatakse mootorit.
Löögimehhanism muundab mootori jõu ühtlasteks
pöördlöökideks. Kruvide või mutrite lahtikeeramisel kulgeb
see protsess vastupidises järjekorras.

Automaatne väljalülitus ABR (ABR = Auto Bolt Release)
(vt jn C)

ABR-funktsioon lülitab elektrilise tööriista automaatselt
välja, kui mutter on kruvilt lahti päästetud. Automaatne
väljalülitus takistab kruvi mutri mahakukkumist
lahtipäästmisel. ABR-i saate aktiveerida ja inaktiveerida
nupuga „Automaatne väljalülitus (ABR)“ 

(6)

. Kui ABR on

aktiveeritud, põleb „Automaatse väljalülituse (ABR)“
LED

(7)

. Aku vahetamisel jääb eelmine seade püsima.

Seadme kasutuselevõtt

Aku paigaldamine

Elektrilise tööriista kaitsmiseks juhusliku sisselülitamise eest
seadke pöörlemissuuna ümberlüliti 

(8)

 keskasendisse.

Lükake laetud aku 

(4)

 eestpoolt elektrilise tööriista jalga kuni

aku kindla lukustumiseni.

Pöörlemissuuna seadmine (vt jn B)

Elektrilise tööriista pöörlemissuunda saate muuta
pöörlemissuuna ümberlülitiga 

(8)

. Allavajutatud sisse-/

väljalüliti 

(9)

 korral ei ole see võimalik.

Päripäeva pöörlemine:

 kruvide sissekeeramiseks ja mutrite

pingutamiseks suruge pöörlemissuuna ümberlüliti 

(8)

 lõpuni

vasakule.

Vastupäeva pöörlemine:

 kruvide ja mutrite

lahtipäästmiseks või väljakeeramiseks suruge
pöörlemissuuna ümberlüliti 

(8)

 lõpuni paremale.

Pöörlemiskiiruse seadmine

Sisselülitatud elektrilise tööriista pöörlemiskiirust saate
sujuvalt reguleerida, olenevalt sellest, kui kaugele te sisse-/
väljalülitit 

(9)

 alla vajutate.

Kerge surve sisse-/väljalülitile 

(9)

 annab madala

pöörlemiskiiruse. Surve suurendamisega kasvab ka
pöörlemiskiirus.

Sisse-/väljalülitamine

Elektrilise tööriista 

kasutuselevõtmiseks

 vajutage

elektrilise tööriista sisse-/väljalülitit 

(9)

 ja hoidke seda

surutult.
Lamp 

(10)

 põleb osaliselt või täielikult allavajutatud sisse-/

väljalüliti 

(9)

 korral ja võimaldab tööpiirkonna valgustamist

ebasoodsates valgustusoludes.
Elektrilise tööriista 

väljalülitamiseks

 vabastage sisse-/

väljalüliti 

(9)

.

Tööjuhised

u

Asetage elektriline tööriist mutrile/kruvile ainult
väljalülitatult.

 Pöörlevad vahetatavad tööriistad võivad

maha libiseda.

u

Kinnitage vahetatavad tööriistad nelikandi juures alati
lukustustihvti või hoiderõngaga.

Pöördemoment sõltub löögi kestusest. Maksimaalne
saavutatud pöördemoment tuleneb löökidega saavutatud
üksikpöördemomentide summast. Maksimaalne
pöördemoment saavutatakse 6–10 sekundi pikkuse
löögikestuse järel. Seejärel suureneb pingutusmoment ainult
minimaalselt.
Löögikestus tuleb määrata iga vajaliku pingutusmomendi
jaoks. Tegelikult saavutatud pingutusmomenti tuleb alati
pöördemomendivõtmega kontrollida.

Jäigad, vetruvad või pehmed kruviühendused

Mõõtes katse käigus löögijadaga saavutatud
pöördemomente ja kandes need graafikule, saadakse
pöördemomendikõver. Kõvera kõrgus vastab maksimaalsele
saavutatavale pöördemomendile, kõvera tõus näitab, millise
aja jooksul see saavutatakse.

Pöördemomendikõvera kuju oleneb järgmistest teguritest:
– kruvide/mutrite tugevus
– aluse tüüp (seib, taldrikvedru, tihend)
– kinnikruvitava materjali tugevus
– kruviühenduse määrdeolud

Vastavalt sellele eristatakse järgmisi rakendusjuhtusid.
–

Jäik ühendus

 tekib metalldetailide omavahelisel

ühendamisel alusseibidega kruvidega. Maksimaalne
pöördemoment saavutatakse suhteliselt lühikese
löögiajaga (järsu tõusuga kõver). Asjatult pikk löögiaeg
vaid kahjustab seadet.

–

Vetruv ühendus 

tekib metalldetailide omavahelisel

ühendamisel vedruseibidega või taldrikvedrudega
kruvidega, tikkpoltide või koonilise tugipinnaga kruvide/
mutritega ning pikenduste kasutamisel.

–

Pehme ühendus

 tekib nt metalli ja puidu ühendamisel

kruvidega ning plii- või fiiber-alusseibide kasutamisel.

Vetruva või pehme ühenduse korral on maksimaalne
pingutusmoment väiksem kui jäiga ühenduse korral. Samuti
on vajalik tunduvalt pikem löögiaeg.

1 609 92A 878 | (12.06.2023)

Bosch Power Tools